Starbucks, Facebook, Google, Apple… vaata, mida teised teevad. Ja siis tee paremini.

Kui mitu korda oled sa teinud projekti, mille käigus luuakse veebileht, mida pärast valmimist kasutab ~100 inimest kuus? Millal viimati juhtus, et kasutama hakkas 800 miljonit inimest? Kui su nimi ei ole Mark Zuckerberg, siis ilmselt ei ole väga juhtunud – kuid miks ei taha sa siis (eeldusel, et oled umbes keskmine Eesti projektijuht) vaadata, kuidas Mark on teinud veebilehe (Facebook, igaks juhuks), mida kasutab 800 miljonit inimest ning sellest õppida?

TED konverentse on korraldatud 1984. aastast ning algusest peale veidi teismoodi kui teisi konverentse. Tänasel päeval maksab keskmine TED konverentsi pilet vanas rahas umbes 60000 krooni ning sellest hoolimata müüakse rohkem kui aasta varem kõik piletid läbi – ja ikka me kuuleme vahel siin Eestis mõtteid, et kas peaks üldse konverentse korraldama, keegi ei käi ju nendel ja üldse on see konverents üks igav ja vananenud formaat jne… ei, ei ole. Me lihtsalt teeme igavalt. Tahate teada, miks TED konverentsid ei ole igavad ja miks inimesed on nõus nende eest nii palju maksma? Tulge järgmine kord siia: TEDxLive Tartu, täiesti tasuta võimalus jälgida tervet konverentsi päeva, teha märkmeid ja mõelda, kuidas ise midagi kasutada võiks ning ka paremini teha. Kui seda teha ei õnnestu, siis vaadake TED videosid, kirjutage Google-isse “TED conference”, küsige kelleltki, kes on vaadanud – see ei ole tegelikult üldse nii keeruline. Rääkimata sellest, et maailmas on veel tuhandeid lahedaid konverentse, millelt on nii palju õppida, et lausa häbi hakkab mõnel enda või kellegi teise korraldatud üritusel Eestis.

Ma näen päevast päeva, kuidas noored inimesed tulevad suure entusiasmiga ja tahavad kõik küll teha midagi, kuid mingil naljakal põhjusel lihtsalt ei suuda vaadata kaugemale enda kümnest varbast ja uurida kasvõi veidigi, kuidas on varem ja kuidas on teised teinud neid asju, mida nad ise tegema hakkavad. Ja see on tegelikult ju nii lihtne.

98% kasumist jäljendajatele

Mulle meeldib oma koolitustel alati tuua välja üht leidu: “In fact, nearly 98% of the value generated by innovations is captured not by the innovators but by the often overlooked, despised copycats.” Oded Shenkar. Väga, väga suur osa ärikasumitest maailmas läheb mitte neile, kes midagi uut leiutavad, vaid neile, kes seda järele teevad. Paremini. See on üks oluline leid. Lisaks on oluline märgata, et need ettevõtted, kes on jäljendamises edukad olnud (st. nad on võtnud midagi, teinud selle tunduvalt paremaks ning siis teeninud sellega rohkem kui esialgne leiutaja), ei suhtu jäljendamisse kui millessegi negatiivsesse. Küll aga teeb seda suur osa ülejäänud maailmast.

Millegi pärast elame me ajastul, kus kummardame lõputult originaalsust ja loovust. Selge, et seda on tõenäoliselt tehtud ka kogu inimkonna varasematel ajajärkudel, kuid varasematel ajajärkudel oleme me ka arvanud, et päike ja kogu ülejäänud universum keerleb ümber meie. Tänaseks oleme sellest “üle saanud”, mulle tundub, et oleks viimane aeg üle saada ka sellest enesepettusest, kus usume, et uued asjad on mingid jumalikud vaimusünnitised geniaalsete inimeste peadest ning tunnistada, et tegelikult sünnib kõik uus vanade asjade ristamisel, muutmisel, kombineerimisel, täiendamisel ning üsna sageli ka lihtsalt kogemata valesti tegemisel. Ja nii lihtne ongi.

Võrdle end parimatega

Üks asi, mida eraettevõtted on juba paar kümnendit teadlikult (ning ilmselt kogu varasema inimajaloo vältel intuitiivselt) teinud, on benchmarking – st. protsesess, kus ettevõte võrdleb enda tegevusmudeleid teiste ettevõtete mudelitega. Seda sageli veidi kaugemalt kui enda vahetust ärivaldkonnast.

Üks hea näide, mille Krista Jaakson TÜ majandusteaduskonnast ühes oma loengus tõi, selgitab seda kontseptsiooni väga lihtsalt. British Airways on lennufirma ning selles äris toob tulu iga tund, minut ja sekund, mil lennuk on õhus ja lendab. Kogu aeg, mis veedetakse maa peal – tankides, pagasit ja reisijaid pardale lastes jm tehes, on kulu. Seega otsustas firma võrrelda enda protsesse maailma kõige kiirematega – kuid mitte lennufirmade, vaid Vormel 1 boksipeatuste meeskondadega, kus ajakulu mõõdetakse sekundites ning iga tegevus on hoolikalt läbi mõeldud ja niivõrd efektiivseks tuunitud, kui vähegi inimlikult (ja tehnoloogiliselt) võimalik. Taoline võrdlus võimaldas rakendada meetodeid, mida lennunduses ei olnud keegi varem kasutanud ning saavutada oma vallas täiesti uus tase.

See on aga miski, mida võime tegelikult teha kõigis valdkondades ning vähemalt mulle tundub, et peaksime seda eriti tegema kolmandas sektoris (sh. noorteorganisatsioonides), kus efektiivsus on sageli tunduvalt madalam teiste sektorite omast.

Mida kohe tegema saab hakata…

Soovitan võtta kohe praegu kätte paber ja kirjutusvahend ning panna kirja mõne organisatsiooni/ürituse/toote/jne nimed, millega te end võrrelda võiksite, kellelt teil midagi õppida võiks olla. Mina näiteks, SA Domus Dorpatensise juhina, panin enda jaoks kirja kolm organisatsiooni: Mindvalley – kellelt õppida digitaalset turundust; Sapling Foundation (TED konverentside korraldaja) – kelle tegevusi jälgida, et omaenda üritusi ja konverentse põnevamateks muuta ning Apple – kellelt tahaksin õppida seda, kuidas ka meie tegevuste “tarbijad” võiksid olla niivõrd elevil meie uute projektide tõttu ning eelkõige metafooriliselt, aga miks ka mitte reaalselt, tunde järjekorras seista nende pärast.

Pane ka enda organisatsiooni jaoks mõned mõtted kirja ning hakka uurima, lehitse nende veebilehte, vaata videosid, uuri tooteid ja reklaame – ning usu mind, mõte hakkab jooksma, uued ideed tekivad ning uued geniaalsused sünnivad! Soovin kõigile edu ja jõudu maailmas avatud suhtumisega ringi vaatamiseks ning arukaks jäljendamiseks, mis mitte lihtsalt ei kopeeri, vaid teeb ka paremini!