Motivatsioon noorteorganisatsioonis

Igal Noorte Liidrite ümarlaual on üks konkreetne teema. 8. detsembri ümarlaual arutasime motivatsiooni küsimuse üle. Et noorteorganisatsioonid on enamasti peamiselt vabatahtlikkusel põhinevad, siis on motiveerimise küsimus elulise tähtsusega ning eeldasime (õigustatult), et tegutsevad noorteorganisatsioonide juhid on just nende küsimustega ka varem sageli kokku puutunud ning ise vastuseid otsinud ja leidnud.

Vastasime ühiselt kahele küsimusele:

1. Millised probleemid on meil olnud liikmete motiveerimisega?
2. Kuidas oleme neid probleeme lahendanud? Kuidas oma liikmeid motiveerime?

Panin nüüd vastused neile küsimustele lühidalt ja konkreetselt kirja ning lisasin veidi enda kommentaare ja muid täiendusi. Probleemide osa sai meelega veidi vähem arutatud, seetõttu on see osa ka veidi lühem.

Probleemid:

• Uutel liikmetel keeruline sulanduda.
• Liikmetel keeruline pikaajalist perspektiivi tekitada.
• Raske võrrelda meeskondi ja liikmeid (ja seega õiglaselt tunnustada).
• Eelarvamused värbamisel (organisatsiooni kohta).
• Kuidas uusi aktiivseid liikmeid hoida aktiivsetena?

Lahendused:

• Isiklik lähenemine – helistada, kirjutada konkreetsetele inimestele, mitte suhelda listiga.
• Kiita varasemaid üritusi ja projekte uutele liikmetele. Samuti liikmeid, organisatsiooni jms.
• Tänulikkuse kultuur – austada ise vilistlasi ja kogemust ning seda uutele liikmetele välja näidata.
• Präänikud: avalik tunnustus (liikmete ees), tänuüritus (nt. panustanud liikmete pildid), tänukirjad.
• Tublide eelistamine koolitustele, konverentsidele ja muudele üritustele saatmisel.
• Kandideerimine. Mitte lihtsalt jagada võimalusi ja kogemusi, vaid lasta nende nimel ka veidi vaeva näha. Inimesed hindavad kõrgemalt asju, mille saamiseks nad on pidanud pingutama – meeskonna või projekti juhi kohale saamiseks näiteks.
• Tasuta koolitused liikmetele. Eneseareng on üks kõige universaalsemaid inimlike soove.
• Organisatsiooni sees tekivad vahel iseenesest grupid. Seda tuleks soodustada ja edasi arendada. Kui mingi grupp tunneb end koos hästi, siis ei ole mingit põhjust neid eraldada ja mingi teise grupiga neil meeskonnatunnet tekitama hakata.
• Samas on alati hea mõte ise luua gruppe/töögruppe/meeskondi, kuna teised inimesed ja suhtlemine on vabatahtlikus organisatsioonis jällegi üks suur motivaator.
• Traditsioonid. Igaaastased väljasõidud, tunnustusüritused jms. Tekitavad tunde, et ollakse osa millestki suuremast kui lihtsalt grupp noori…
• Uurida iga liikme kohta välja, mis teda motiveerib. Ja siis seda ka rakendada.
• Mentorlusprogramm – uuel liikmel on kõrval vanem liige, kes aitab sisse sulanduda, selgitab asju ja annab suuremat perspektiivi.

Loodetavasti on neist mõtetest ka kellelegi kasu! 🙂 Kohtumiseni järgmisel ümarlaual!