loader image

Tugev kodanikuühiskond aitab demokraatias elada

Tugev kodanikuühiskond aitab demokraatias elada

See pidi esialgu olema kõne Riigikogus. Valitsusvahetus lükkas kõne edasi. Siis sai aga avaldatud Hea Kodaniku ajakirjas.

Ma tahan alustada kõige olulisemast mõttest. Kui mitte miski muu sellest jutust meelde ei jää, siis ma loodan, et see jääb – demokraatias on raske elada. See on minu meelest filosoof Karl Popperi kõige geniaalsem mõte. Demokraatias on tema hinnangul raske elada, sest demokraatia on selline ühiskonnavorm, millega kaasnevad paratamatult  muutused. Muutused on aga inimestele loomu poolest vastumeelsed ja ebameeldivad.

Vabadus viib muutusteni

Demokraatias on muutused paratamatud aga juba ainuüksi selle kõige lihtsama põhimõtte pärast, et regulaarselt vahetuvad valitsejad. Juba see, et riigi ja kõigi omavalitsuste tasandil on võimalik regulaarselt juhte vahetada, tähendab, et demokraatias ei saa kunagi muutused seisma jääda.

See ei ole aga kõik. Demokraatia olemuslikuks aluspõhimõtteks on inimeste vabadus tegutseda ja otsustada. Kui seda vabadust ei oleks, siis ei saaks demokraata ilmselgetel põhjustel töötada.

Kuid kui see vabadus juba on, siis tähendab see automaatselt ka palju muud. See tähendab, et on ka vabadus teha uusi asju – luua uusi ettevõtteid, arendada tehnoloogiaid, luua uut kunsti, uurida uusi küsimusi teaduslikult. Demokraatia annab vabaduse põhjustada tööstusrevolutsioon, luua internet, automatiseerida sajanditepikkuse traditsiooniga töid ning täita inimeste päevad Facebook’iga.

Muutused on rasked

Ilma nende vabadusteta ei saaks demokraatia püsida, kuid nendega kaasnevad kõik need muutused, mis maailma pidevalt keerulisemaks teevad ning meie igapäevast elu stressirikkamaks muudavad.

Sest ükskõik milliseid uusi asju me igaüks ise oma töös ja tegevuses ei loo, me kõik tunneme vajadust stabiilsuse ja muutumatuse järgi enda ümber. See oli minu meelest Popperi geniaalsus, et ta tundis ära, et inimestesse jääb alati soov stabiilsuse järgi. Soov muutumatu hierarhia, muutumatu sotsiaalse grupi, rahuliku ja muutumatu maailmaseletuse järgi.

Demokraatias võetakse need aga meilt ära. Suures plaanis peaaegu et kogemata, aga sellest hoolimata võetakse.

Kõik muutub järjest kiiremini ja inimesed ei saa enam sellega hakkama. Nad tunnevad end ükskikuna, langevad depressiooni, otsivad abi alkoholist ja meelelahutusest, kuid upuvad siis veel kiiremini sellesse. Seepärast on demokraatias elada nii raske.

Tugev kodanikuühiskond kaitseb muutuste eest

Mis on kodanikuühiskond? See on küsimus, millele olen oma lühikese elu jooksul pidanud vastama rohkem kordi kui ma loendada jõuan. Kuid täna ma tahaksin sellele küsimusele anda veidi uue vastuse.

Ma väidan, et tugev kodanikuühiskond on olemuslikult miski, mis aitab selle demokraatiaga kaasneva raskusega hakkama saada. Ma väidan, et tugev kodanikuühiskond on ühelt poolt nagu langevari, mis võtab muutustelt kiirust maha ning teiselt poolt nagu vooderdus talveriietes, mis kaitseb kukkumisel haiget ja viga saamise eest.

Esiteks võib see kaitsta läbi muutuste takistamise. Kodanikuühiskond on selline ühiskonna olemise vorm, kus inimesed on organiseerunud viisil, mis võimaldab neil kollektiivselt reageerida muutustele ning selle kaudu vahel muutusi peatada ja vahel nende suunda või tempot korrigeerida. Olgu teemaks Rail Baltica, Taxify või Reidi tee, aga ka näiteks kooseluseadus.

Teiseks saab kodanikuühiskond pakkuda inimestele just seda stabiilsust, millest inimesed demokraatias paratamatult puudust hakkavad tundma. Kogukonda, traditsioone ja kaaslasi. Siinkohal ma ei räägi ka lihtsalt MTÜdest – kõik inimeste kollektiivsed vabatahtlikud tegevused, laulukoorid, tantsuringid, väitlusklubid ning ka erakonnad lähevad siia alla.

Tulevikustsenaariumid

Siit tulevadki meile kaks võimalikku stsenaariumi. Kui suudame oma kodanikuühiskonda hoida ja kasvatada, siis saame kenasti järjest kiirenevate tehnoloogiliste muudatustega hakkama ning meie demokraatia püsib. Kui aga meie kodanikuühiskond jääb liiga nõrgaks, siis tulevad muutused liiga kiiresti ning siis ei saa inimesed nendega hakkama. See viib pettumuse ja usaldamatuseni demokraatia ning demokraatlike institutsioonide vastu.

Me juba oleme selles punktis paljude Eesti inimeste jaoks. Muutused juba on liiga kiired olnud paljude jaoks ning meie kodanikuühiskond ei ole olnud piisavalt tugev, et inimesi kaitsta. Loodetavasti saame tulevikus sellega paremini hakkama. Enne kui on hilja.