Aivar Haller, juhtimine ja indiaanlased

Aivar Haller

Aivar Haller

Käisin Aivar Halleri ja Marjam Vaheri juhtimiskoolitusel. Peab ütlema, et kuigi olin varem käinud SELF II “Juhiks kasvamise” koolitusel (Vahur Murutar, Karin Hango) ning saanud veel mitmeid teisi juhtimisalaseid koolitusi paari viimase aasta jooksul, siis olin siiski ülimalt rahul, et sinna läksin.

Kõigepealt saime panna kirja omaenda hetkel kõige põletavama juhtimisküsimuse ehk millele otsime praegu juhina ise vastust. Panin kirja, et tahaksin jõuda selleni, et suudan hallata kõiki protsesse, inimesi ja ülessandeid, mis minu vastutada on ning samas olla võimeline keskenduma mingile ühele asjale, millega parasjagu peamiselt tegelen (või tegelema peaksin).

See probleem kerkis minus TEDxTartu konverentsi korraldades, kus tundsin, et ei suutnud juhina jagada vastutusvaldkondi nii, et oleksin saanud tunda rahulikult kõige muu pärast ning ise tegeleda konverentsi päeval vaid päeva juhtimise, ettekannete jälgimise ning diskussioonides kaasamõtlemise-rääkimisega. Selle asemel pidin tegelema tehnikaga, lõunapauside, kõrvalsaali ja palju muuga, mis tol hetkel tundus küll oluline, kuid tegelikult oleks minu jaoks kõrvaline olema pidanud.

Kuid sellele küsimusele ma vastust ei saanud (või vähemalt mitte sellist, nagu oodanud oleksin), selle asemel küsiti aga kolme vabatahtliku, kes räägiksid enda juhtimiskogemusest. Pärast Aivar Halleri lühikest motivatsioonikõnet, tõusime Vahuri ja Taaviga nagu üks mees püsti ning istusime teiste ette toolidele. Saime hoopis teiste juhtimisküsimustele vastata. Mingil põhjusel vastas see tegevus hoopis rohkematele minu enda küsimustele, kui algul esitadagi oskasin. Igatahes kui see sessioon läbi sai, siis olin endaga üsna rahul ning tundsin palju rahulikumalt ja mõistsin, et olen pikka aega rattas jooksnud, ilma aega maha võtmata ning hindamata seda, mida õppinud ja kogenud olen ning seetõttu pidingi nüüd üllatusega avastama, et nii mõnelegi omaenda küsimusele leian vastuse iseenda seest. Lihtsalt tegemisest ei piisa, et midagi ära õppida. Taipasin, et tuleks rohkem peegeldada enda kogemusi ning seeläbi neid mõtestada ja alles siis saavad neist oskused ja teadmised.

Üks mõte, mis mulle sellest koolitusest veel väga tugevalt külge jäi, oli suhtlemise ja kohtlemise erinevus. Paljud juhid ei mõista, kuidas nende kommunikatsioonitegevuse võib kokku võtta sõnadega informeerimine ja manipulatsioon ning et see, mis annaks tulemusi (st. tulemusi kommunikatsioonivaldkonnast edasi minnes) on kahesuunaline kommunikatsioon, dialoog.

Töökoht kui arengukeskkond

Tegelikult oli aga kõige tähtsam mõte, mille mina endaga kaasa võtsin, keskkonna loomine. See tähendab, et kui juht loob arengukeskkonna, siis saab alluv areneda seal, kus see juhile meeldib. Kui töötaja saab töö juures teha seda, mida ta tahab teha ning see on seesama asi, mida juht tahab, et ta teeks, siis võidavad kõik. Ma kardan, et see on võib-olla liiga naiivne või segane sõnastus, et sellest ilma näiteta aru saada, seepärast toongi ühe.

Google annab oma töötajatele kuni 20% tööajast “mängimiseks” – see on aeg, mil töötajad võivad töö juures tegeleda neid endid huvitavate ideede-projektidega. Üks nö. mänguaja ajal loodud toodetest on näiteks ülipopulaarne gmail. Google (ning ka paljud teised firmad tegelikult – nt. Amazon, 3M) on aru saanud, et töö juures peab looma sellise keskkonna, milles inimesed kõige tõenäolisemalt tunnevad end vabalt ning mõtlevad loovalt. Selle toetamiseks on Google kontorid üle maailma äärmiselt põnevad ja mängulised, kus igaüks võib leida enda nurga, mis erineb kõigi teiste omadest ning tunda end täpselt nii, nagu parasjagu soovib.

Panin selle postituse pealkirja sõna “indiaanlased” ning seda mitte asjata või lihtsalt tähelepanu tõmbamiseks. Tegelikult tähendab see vaid seda, et mingil põhjusel tekkis koolitusel korra avalik humoorikas arutelu teemal “miks Aivar Haller kasutab nii palju vanade indiaanlaste sõnu-harjutusi” ning vastuseks saime, et põlisrahvaste kultuurid on lihtsalt tema huvi olnud juba ammusest ajast. Kuid põhjus, miks selle pealkirja panin, oli üks indiaani vanasõna, millega Aivar lõpetas koolituse lõpus toimunud tagasiside ringi: “If You wish Your dreams to come true, then wake up!”. Mind pani see mõtlema :)

Lõpus viitaksin veel Aivar Halleri esinemisele TEDxTallinna konverentsil, kus ta kattis palju samu teemasid, mida võtsime läbi ka sel koolitusel ning seetõttu ei hakanud neid siin postituses eraldi välja tooma. Igatahes, enjoy: http://tedxtallinn.org/aivar-haller/

Kommenteerida saab Facebookis või siinsamas all.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s